Ajalugu

Kõveri küla (vanadel kaartidel ka Kõweri ja Kevere) asub Reiu jõe ja Ura jõe vahelisel soode ja rabadega ümbritsetud alal. Küla tekkimise kohta täpsed andmed puuduvad, kuid arvatakse, et esimesed majapidamised rajati külla Põhjasõja järgselt, kui mitmed sõjad olid maad laastanud ja inimesed otsisid ringi rändavate röövlisalkade eest pelgupaika. Kõveri küla asus raskesti ligipääsetavas kohas, kuhu oli hea ohtude eest varjuda. Vihmasel ajal ja lumesulamise järgselt oli külla võimalik saada vaid jalgsi või ratsa, vankriga liikumiseks olid teed läbimatud. 19. sajandi lõpuks oli külas juba 28 majapidamist. Küla areng sai hoo sisse pärast Eesti Vabariigi tekkimist, kui maad jagati Vabadussõjas osalenutele ning riigi toel kaevati maaparanduse eelvoolud. Külaelu hakkas välja surema pärast kolhooside rajamise algust, kus küla muutus ääremaaks ja  inimesed sunniti kolima suurematesse keskustesse. Elektrivarustus oli tagatud vaid Kõveri tee ääres asuvatele majapidamistele. Praegusel ajal on endised põllud võssa kasvanud ja külla jäänud vaid 5 alaliselt asustatud majapidamist.